Gaasikatlaga saab küttearvet vähendada
Kalle Aamisepp sept 2002 ajakiri Ehituskaar
Tallinna kaugkütte "rendileandmine" 30-ks aastaks rahvusvahelisele monopolile Dalkia International, mis on huvitatud ainult kasumisaamisest, paneb ka ise mõtlema omakasule ja püüdele vähendada oma elamu (kontori, tööruumi jne.) kütmiseks kuluvat rahasummat. Reaalne tee selleks on ehitada endale oma, gaasil töötav katlamaja ja mitte enam saada küttearveid Dalkialt.
Vaatleme praegu üsna tüüpilise, 1 MW võimsusega gaasikatla ehitamisega seotud asjaolusid Mustamäe 9-korruselise 5 sektsiooniga elamule.
Katlamaja ehitusmaksumus
Arvestatud on katlamaja paigutusega hoonekarbi sisse ja korstna viimisega läbi kasutamata prügiahti ülesse katusele. Elamurajoon on gasifitseeritud.
Küllaltki suure täpsusega on 1 MW võimsusega katlamaja ehitamiseks vajalik summa 1 miljon krooni
Finantseerimine
Üldjuhul on vajalik pangalaen. Õnneks on pankades olemas ka korteriühistutele mõeldud laenutoode kuni 600 kr/m2. Katlamaja ehitamiseks on seda enam kui küll. Laenu antakse kuni 10-ks aastaks ja aastaintress on käesoleval hetkel 5,5% + Euribor 3,5%, kokku 9%. Pangad soovivad laenu tagasimakset annuiteedi põhimõttel, so kõik kuised tagasimaksed kogu laenuperioodi vältel on võrdsed. Laenuintressid võivad milgi määral kõikuda, pealegi tuleb valida, kui pikaks ajaks on kasulik laenu võtta. Seepärast on toodud tabel, mis näitab laenu igakuise tagasimakse suurust sõltuvalt laenu pikkusest ja intressiprotsendist.
1 MW võimsusega katlamaja arvestuslik aastane soojustootlikkus.
Kütteaja keskmine temperatuur tk= 0o, kütteaja pikkus 200 päeva (kliima soojeneb!), elamu sisetemperatuur ts= +21o.Katlamajal on vajalik toota keskmiselt 2200 MWh soojust aastas.
Ekspluatatsioonikulu (gaasikulu) toodetud 1 MWh kohta
Maagaasi keskmine kuine alumine kütteväärtus on 35,3 MJ/m3, katla kasutegur 0,9, 1 m3 gaasi maksab koos käibemaksuga 2,25 krooni.
Leiame, et 1 MWh tootmiseks kulub 250 krooni. Katlamaja pidevat hooldust ei vaja, elamu küttesüsteemi teenindab juba olemasolev personal.
1 MWh maksumus Tallinna Kütte (Dalkia) võrgust
Sõltumatu ühendusviisi puhul 1MWh maksab 379 kr. Lisandub käibemaks (elamutele seni 5%). Kokku maksumus 398 kr/MWh
Tabelist nähtub, et individuaalne gaasikatlamaja tasub end ära vähem kui 4 aastaga. Võttes aga laenu 10 aasta peale, võime kohe peale katlamaja valmimist hakata kütte eest 1/5 vähem maksma. Näiteks kui küttearve oli 10 kr/m2, langeb see kohe 8 kr/m2
Müüdid
Tallinna Soojuse ja nüüd Dalkia teenistuses olevad spetsialistid on juba kaua aega püüdnud luua müüte Tallinna kaugkütte kasuks ja individuaalsete gaasikatlamajade vastu.
Müüt 1. Kaugküte saastab Tallinna vähem
Keskkatlamajadel on kõrged korstnad, nad hajutavad suitsu paremini ära kui individuaalkatlamajade madalad korstnad. See on õige, kuid kogu saaste langeb nii või teisiti linna peale. Korstnast 20 korstna kõrguse kaugusel on kogu saast maha langenud, pealegi on saasteaine kogused keskkatlamajade puhul tunduvalt suuremad kui kõigi väikekatlamajade puhul kokku. Sõltub ju saasteaine kogus põletatava gaasi kogusest, see on keskkatlamajade puhul kaugkütte välistorustike soojuskadude võrra suurem ( talvel 20%, suvel 50% ) Väikekatlamajadel aga välis-soojustorustikke ei ole ja väikekatelde kasutegurid on samad, mis suurtelgi kateldel. Arvestades ka sellega, et Tallinna linnaõhu üldsaastest annab 90% ulatuses transport (lisaks tööstusettevõtted, ehitus jne), ei ole gaasil töötavate katlamajade saaste ei suurte ega väikeste katlamajade puhul määrava tähtsusega.
Müüt 2. Keskkatlamajades puhastatakse suitsugaase
Maagaasi põlemisjääke ei puhastata, kuna praktiliselt ei ole midagi puhastada. Gaas põleb veeauruks ja süsihappegaasiks, muid lisandeid on väga vähe. Lisaks NOx-st ei osatagi suitsugaase puhastada.
Müüt 3.Kaugküttel on reservvõimsused
Moodsad täisautomatiseeritud gaasi-väikekatlad on väga suure töökindlusega ja avariivõimalus väike. Palju rohkem on juhtunud ja juhtub avariisid just kaugkütte välisvõrkudes
Tallinna Küte ei ole loomulik monopol
Tuleb veel mainida, et kui Tallinna linn peakski püüdma takistada individuaalsete gaasikatlamajade ehitamist, siis on tegemist kõlvatu konkurentsiga välismaise monopolipüüdleja kasuks. Pealegi on juba paljudes kohtades otse kaugküttemagistraalide kõrval asuvatele pankadele, hotellidele (näit. Ühispank, Hansapank, Radisson SAS jne), samuti paljudele ettevõtetele ja ka elamutele antud luba oma individuaalkatlamajade ehitamiseks. Rikkad pangad tahtsid odavamalt läbi ajada ja neile anti selleks luba. Mina tahan ka odavamat kütet, miks ei tohi mina seda saada? Eesti Vabariigis peavad kõigil tema kodanikel olema võrdsed võimalused oma elu korraldamiseks.
Kui Dalkia tahab oma kliente hoida, siis peab ta oma töö nii ümber korraldama, et kütte hind väheneks konkurentsivõimelisele tasemele.
Kokkuvõte
Kuivõrd individuaalse gaasikatlamaja eelised kaugkütte ees on ilmsed ja müüdid kaugkütte eelistest jäävadki ainult müütideks, siis ehitagemgi võimalikult palju individuaalseid gaasil töötavaid katlamaju!